Lillhernes lõhnav "America"

Agrotehnika: võib kasvatada praktiliselt kõikjal, tuleb vaid õigesti valida sort, ning võimalused istikute kasvatamiseks. Pidage silmas, et lillhernes kasvab kõige paremini avatud, päikeselises, tuulevaikses kasvukohas, sügavalt haritud, viljakal, neutraalse happesusega muldadel. Talub kerget varju, kuid reageerib tugevalt järskudele temperatuuri kõikumistele öösel ja päeval, mille tagajärjel õied ja pungad langevad maha. Väetatakse kaks-kolm korda hooaja jooksul vedela orgaanilise väetisega, ja kuumal, kuival ajal, kastetakse regulaarselt. Eestis kasvatatakse lillhernest istikutest, milleks külvatakse seemned märtsi keskel siseruumis, neid eelnevalt öö läbi leotades kuumas vees (+60...+80°C). Paisunud seemned külvatakse 2-3 kaupa turbapottidesse, mis on täidetud mullaseguga, mis koosneb kamaramullast, turbast ja liivast (2:1:0,5). Tõusmed ilmuvad 4-7 päeva pärast. Kahe-kolme pärislehe faasis näpistatakse taime latv tagasi, mille tulemusena tekib rohkem külgvõrseid, ning taim õitseb rikkalikult. Istikud taluvad öökülma kuni -5°C. Alalisele kasvukohale istutatakse mai keskel vahedega 20-25 cm. Kõrgetele sortidele on kindlasti vajalikud toed. Istutusauku ei tohi lisada värsket orgaanilist väetist (sõnnikut), kuna taimed võivad hukkuda seenhaiguste tagajärjel.

Eng.: Sweet pea, sweetpea. Suom.: Tuoksuherne. Sven.: Luktärt.